Olen sündinud 1994. aastal Tallinnas. Varajane lapsepõlv möödus Sauel, misjärel kolisime perega Männikule ning veidi hiljem Nõmmele, kus elan tänini. Põhikoolis käisin kodu lähedal Tallinna Rahumäe Põhikoolis ja keskhariduse omandasin Mustamäel Tallinna Arte Gümnaasiumis. Pärast keskkooli lõppu, aastal 2013, jätkasin haridusteed Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas. Bakalaureuse lõppedes asusin teadmisi täiendama Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis Euroopa õpingute erialal ja tänasest õpin lisaks Euroopa Liidu temaatikale ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi usuteaduse magistriõppes.
Kuidas jõudsid Vabaerakonda? Milles näed seal enda rolli?
Vabaerakond sattus minu huviorbiiti 2015. aasta Riigikogu valimiste ajal. Tundsin, et seni minu poolehoiu pälvinud Reformierakond on end igati ammendanud ja EKRE saadikust kodukoguduse liige, kellest väga lugu pidasin, valmistas mulle pettumuse, kui tema teleintervjuusid nägin. Valimispäeva eel jäi mulle silma Sergei Metlev, kes oma nooruslikkuse, ühiskondliku aktiivsuse ja multikultuurse tausta poolest tundus justkui täiuslik kandidaat, kellele toetust avaldada. Lisaks pani tema erakondlik kuuluvus mind täpsemalt süvenema Vabaerakonna tausta ja põhimõtetesse. Soovisin kohtuda Vabade Noortega, et Vabaerakonnast veelgi rohkem aimu saada, aga noorteühendus jäi mulle tol korral kättesaamatuks.
Aastaid hiljem hakkasin otsima võimalust teha Euroopa õpingute raames erialast praktikat. Poliitiliste teadmiste parendamiseks langetasin otsuse Riigikogu kasuks. Uurisin oma seltsivendadelt Eesti Üliõpilaste Seltsist, kas keegi teab Vabaerakonnast kedagi, kelle poole säärase sooviga pöörduda. Tagasiside oli positiivne ning 20. veebruaril 2017 õnnestus mul tulla Riigikokku töövarjupäevale, kus varjutasin nii Krista Aru kultuurikomisjonis kui ka Monika Haukanõmme Euroopa Liidu asjade komisjonis. 1. aprillil 2017 tulin ametlikult Vabaerakonna fraktsiooni koolipraktikale, mille raames pakun fraktsioonile tuge tema igapäevases töös ning vaatlen, kuidas aetakse Euroopa Liidu poliitikat parlamendi tasandil.
Kuidas näed ennast Vabaerakonnaga seoses 3 aasta pärast?
Arvan, et aitaksin erakonnal valmistuda 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ning annaksin endast oleneva, et erakonnal valimised õnnestuksid. Kas ma ka ise valimistel kandideerin, näitab aeg.
Millega tegeled argipäevadel?
Avatud ülikooli formaadi tõttu on sageli nädalavahetused töisemad kui argipäevad, mistõttu saab nädala sees teha praktikat ja rahulikult valmistuda tulevasteks õppesessioonideks. Kuigi sellest sügisest suurenenud õppekoormus kindlasti muudab oluliselt senist kulgu. Kogu õppemaratoni eesmärk on ideaalis saada tulevikus avatud silmaringiga EELK vaimulikuks. Isegi kui vaimuliku ametist ei saa minu põhitöö, võtan ma selle elukutse igal juhul vastu ja teen seda tööd südamega. Vaimulikust kutsumusest ei saa ma üle ega ümber, kuigi tegu on raske tööga, mis leiba eriti lauale ei too.
Kuidas puhkad? Hobid, millega tegeled või tegeleda tahaksid?
Tõeliselt saan aja maha võtta Soomes, kus resideerub minu pruut. Ideaalseks puhkamiseks tuleb väljuda täielikult oma töökeskkonnast ja lülitada end välja. Varem piisas vaid Tartust Tallinna sõitmisest, aga nüüd tuleb minna pisut kaugemale. Koduses keskkonnas puhkan tavaliselt kas Legosid kokku pannes või filme vaadates. Loodetavasti õnnestub mul lähiajal elujõud sisse puhuda sukeldumisesse, mis on keskkoolist saati unarusse jäänud.
Kui suur Su pere on?
Pere on mul võrdlemisi väike. Lähiringi moodustavad vanemad, ema kolm õde ja isa vend oma lastega ning vanavanemad. Endal kahjuks vendi–õdesid ei ole.
Mis on Su elus olnud sellist, mis on Sind või Su elu muutnud? Imed?
Minu elu on paljuski kulgenud juhuse printsiibil. Teisiti öeldes Jumala juhtimisel. Sisekaemus viis mind Arte Gümnaasiumi, kus sattusin otseselt kristlikku kogukonda. See omakorda andis tõuke minna Tartu Ülikooli Usuteaduskonda, kus avastasin endas ühtlasi poliitilise huvi. Sain ootamatult Euroopa õpingute magistriprogrammi õppima ning järgmine hetk ärkasin Riigikogus, kuigi ma poleks seda vaimusilmaski ette näinud. Aus vastus küsimusele: „mis on Sind või Su elu muutnud“ – on kas Jumal või usk, olenevalt, kumb variant lugejale mõistusepärasem tundub.
Millest unistad?
Enim unistan ma perekonnast, kus lapsed ei tunne vaesust. Loodan, et tulevikus saab minust pereisa, kellel on võimalik stressivabalt ära majandada, tehes samal ajal kutsumuse põhist tööd. Karjääri osas meeldib mulle fantaseerida riigiametniku ja vaimuliku töö ühendamisest.
Elu moto?
Tõde ei ole olemas.
Mida lõpetuseks öelda?
Vabaerakonna võlu peitub minu arvates selle nimes. Vaba kui paindlik ja avatud mõtetele. Erakond kui poliitiline ühisosa, mis ühendab kõiki meid, oma rohkete arvamuste ja erinäolisustega. Need kokku pannes on tekkinud mitmekülgne poliitiline kogukond, mis on igati võimeline peegeldama Eesti ühiskonda.
Eesti Vabaerakonna nädalakiri 